Rannamõisa panga jalamil asuvat küla – Tiskret – mainiti esmakordselt 1522. aastal (Tiszerkanne) ja 1531. aastal (Diskerkulle). Nimi on tuletatud rootsi sõnast fiskare, mis tähendab kalurit (tegu oli kalurikülaga). Täna tuntakse Tiskre külana eelkõige asumit, mis paikneb Rannamõisa tee ja mere vahel. Lisaks hõlmab Tiskre ka Harku, Harku-Nõmme ja Jõe küla ning osa Vismeistri külast.

Tiskre asumis on 164 majapidamist. Tiskre asum on arvatavasti Eesti suurim üheperemajade ala, mida majandatakse ja korraldatakse kogukonna enda poolt.

Tiskre territooriumi majandamist korraldab Tiskre elanike MTÜ, millele kuuluvad ka piirkonna teed ja ühiskasutatavatel aladel asuvad rajatised. MTÜ hoolitseb, et haljasalad, teed, mänguväljakud, tänavavalgustus, piirdeaed ja väravad oleksid korras ja näeksid head välja ning reguleerib Tiskre asumi territooriumi kasutamist.

Nende teenuste eest tasuvad MTÜ liikmed 35 eurot kuus. MTÜ-sse mittekuuluvad majapidamised maksavad haldustasu 35 eurot kuus. MTÜ liikmeks astumiseks tuleb täita avaldus ja saata see juhatuse meilile.

MTÜ tööd juhib üldkoosolekul valitav ja asumi elanikest koosnev juhatus.